Raamatupidamise sise-eeskiri: kas sinu ettevõte vajab seda?

Kas sinu ettevõttes on selgelt kokku lepitud, kes vastutab dokumentide eest, kes kinnitab arveid ja millal peavad need raamatupidajani jõudma? Need on igapäevased küsimused, millele aitab vastata raamatupidamise sise-eeskiri.

Raamatupidajana kuulen sageli küsimust, kas väikeettevõte peab sise-eeskirja üldse koostama. Selles postituses selgitan lihtsalt, kellele on sise-eeskiri kohustuslik, mida see sisaldab ja millal tasub see koostada ka siis, kui seadus seda ei nõua.

Mis on raamatupidamise sise-eeskiri?

Raamatupidamise sise-eeskiri on ettevõttesisene dokument, mis paneb paika ettevõtte raamatupidamise reeglid ja töökorralduse. Selle eesmärk on vähendada segadust, ennetada vigu ja tagada, et raamatupidamine oleks korrektne ja usaldusväärne.

Lihtsustatult vastab sise-eeskiri küsimusele: kuidas meie ettevõttes raamatupidamist tehakse?

Kellele on raamatupidamise sise-eeskiri kohustuslik?


Raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 järgi peavad sise-eeskirja koostama kõik raamatupidamiskohustuslased, välja arvatud mikroettevõtjad.

Kas mikroettevõte peab koostama sise-eeskirja?


Ei pea. Raamatupidamise seaduse § 3 punkti 14 järgi on mikroettevõtja ettevõte, mille aruandekuupäeva näitajatest vähemalt kaks ei ületa järgmisi piire:

  • varad kokku 450 000 eurot;
  • aruandeaasta tulu 900 000 eurot;
  • keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest.

Oluline on teada, et mikroettevõtja määratlus ei sõltu ainult töötajate arvust – arvesse lähevad kõik kolm näitajat. Paljud väikesed teenusettevõtted on mikroettevõtjad. Kui ettevõte kasvab ja ületab kaks piirmäära, muutub sise-eeskiri kohustuslikuks.

Miks tasub sise-eeskirjale mõelda ka mikroettevõttel?


Isegi kui seadus seda ei nõua, aitab kirja pandud töökord hoida raamatupidamise korras. Eriti kasulik on see siis, kui:

  • ettevõttesse tuleb esimene töötaja ja tekib küsimus, kes arveid kogub, kinnitab ja tasub;
  • ettevõte kasvab ja mikroettevõtja piirid võivad peagi ületatud saada;
  • raamatupidaja vahetub – kirja pandud reeglid teevad üleandmise lihtsaks;
  • soovid vähendada vigade riski, näiteks et üks inimene ei koostaks ega kinnitaks makseid üksinda.

Kolm küsimust, millele iga ettevõtja võiks osata vastata


1. Kuidas liiguvad raamatupidamisdokumendid?

Kas ostuarved jõuavad raamatupidajani õigel ajal? Kes kontrollib arve õigsust ja kinnitab selle enne tasumist? Selge dokumendikäive aitab vältida olukordi, kus arved jäävad esitamata või kulud õigel ajal kajastamata.

2. Kes mille eest vastutab?

Kas on kokku lepitud, kes koostab arveid, kinnitab makseid, kontrollib andmeid ja vastutab aruannete eest? Kui vastutus on selge, ei jää ükski ülesanne kellegi teise lootusele.

3. Kas töökorraldus vastab tegelikkusele?

Aja jooksul võivad muutuda raamatupidamisprogramm, dokumentide edastamise viis või töötajate ülesanded. Kui sise-eeskiri kirjeldab vananenud töökorda, pole sellest enam abi, seetõttu tasub dokument muudatuste korral üle vaadata.

Sise-eeskirja ülesehitus: mida raamatupidamise sise-eeskiri sisaldab?


Seaduse järgi kehtestab sise-eeskiri kontoplaani ja reguleerib muu hulgas järgmisi teemasid:

  • Dokumenteerimine ja algdokumentide liikumine – kuidas arved, pangaväljavõtted ja lepingud raamatupidajani jõuavad ning kes neid kontrollib ja kinnitab.
  • Arvestuspõhimõtted ja kontoplaan – millistel reeglitel raamatupidamine põhineb, tavaliselt on aluseks Eesti finantsaruandluse standard. Kontoplaani aluseks võetakse tavaliselt raamatupidamise tarkvaras olev kontoplaan ja kohandatakse see enda ettevõttele sobivaks.
  • Tulude ja kulude kajastamine – tulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt ehk siis, kui need tekkisid, mitte siis, kui raha liikus.
  • Varade ja kohustiste arvestus ning inventeerimine – näiteks millisest summast alates loetakse ost põhivaraks ja kui tihti saldosid kontrollitakse.
  • Aruannete koostamise kord – milliseid aruandeid koostatakse, kes vastutab ja millised on tähtajad.
  • Raamatupidamistarkvara kasutamine – millist programmi kasutatakse ja kellel on millised õigused.
  • Dokumentide säilitamine – kus säilitatakse dokumente. Algdokumente tuleb säilitada seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil tehing kirjendati.
  • Sisekontroll – kuidas tööülesanded jagatakse, et vältida vigu ja pettusi, näiteks ostuarvete kinnitusringi abil.

Miks ei sobi üks sise-eeskiri kõigile?


Ettevõtete tegevus ja töökorraldus on erinevad. Kaubandusettevõttes tuleb pöörata tähelepanu kaupade ja laovarude arvestusele, teenuseid osutavas ettevõttes aga teenuste müügiga seotud tulude ja kulude kajastamisele. Väikeses ettevõttes võib üks inimene täita mitut ülesannet, suuremas on vastutus jaotatud mitme töötaja vahel.

Seetõttu peab sise-eeskiri vastama ettevõtte tegelikule töökorraldusele. Internetist leitud näidis võib olla abiks, kuid seda ei tasu muutmata kujul kasutusele võtta.

Kokkuvõte

  • Raamatupidamise sise-eeskiri on ettevõtte oma raamatupidamise reeglistik.
  • Mikroettevõte ei pea sise-eeskirja koostama, teised raamatupidamiskohustuslased peavad.
  • Ka mikroettevõttele on sise-eeskirjast kasu, eriti töötajate lisandumisel ja kasvu korral.
  • Hea sise-eeskiri on lühike, praktiline ja vastab ettevõtte tegelikule töökorraldusele.

Kas sinu ettevõtte raamatupidamise töökorraldus vajab ülevaatamist?


Kui sa ei ole kindel, kas vastutus, dokumentide liikumine ja vajalikud reeglid on sinu ettevõttes õigesti paika pandud, arutame need koos läbi. Raamatupidamise konsultatsioonil vaatame üle sinu ettevõtte raamatupidamise korralduse, sise-eeskirja vajaduse ja võimalikud kitsaskohad.

Broneeri konsultatsioon või võta minuga ühendust.

Õiguslik alus: Raamatupidamise seadus (Riigi Teataja) – § 3 p 14, § 11 lg 1, § 12.

Scroll to Top